E-ITSPEA 13: IT-tugilahenduste osutaja roll Eestis

IT-tugilahenduste osutaja roll Eestis

On oluline mõista, et IT-tugilahendused erivajadustega inimestele Eestis peaks kajastama nii tehnoloogilist kui ka sotsiaalset perspektiivi. Esiteks, sellise tehnoloogia rakendamine peaks lähtuma inimese vajadustest ja õigustest. See tähendab, et IT-tugilahendused peaksid olema kättesaadavad ja kohandatavad vastavalt kasutaja konkreetsetele vajadustele, olgu need siis seotud nägemise, kuulmise, liikumise või muude erivajadustega.

Üks võimalik lähenemine oleks käsitleda IT-tugilahendusi sarnaselt teistele erivajadustega inimeste abivahenditele. Seda lähenemist toetab asjaolu, et IT-tugilahendused võimaldavad erivajadustega inimestel osaleda ühiskonnaelu erinevates aspektides, sealhulgas hariduses, tööturul ja igapäevaelus. Seega võiks selliseid lahendusi pidada osaks sotsiaalhoolekande infrastruktuurist, mida toetab vastav ministeerium, näiteks Sotsiaalministeerium.

Samas ei tohiks unustada, et IT-tugilahendused on ka tehnoloogilised lahendused, mis nõuavad tehnilist tuge, hooldust ja uuendusi. Seega võiks IT-tugilahenduste korraldamise osas kaasta ka mõnda Eesti riigi infotehnoloogia ametit.

Rahastamise osas võiks Eesti vaadata teiste riikide kogemusi ja paremaid tavasid. Näiteks mõned riigid nagu Soome ja Rootsi pakuvad erivajadustega inimestele IT-tugilahendusi tasuta või soodustingimustel, kui need on vajalikud nende sotsiaalseks või tööalaseks inegreerumiseks. Sarnaselt võiks Eesti kaaluda avaliku ja erasektori partnerlusi ning toetusi, et leevendada IT-tugilahneduste kõrget hinda ja tagada nende laiem kättesaadavus.

Üldiselt peaks IT-tugilahenduste rakendamine Eestis toimuma läbimõeldult ja koostöös erinevate huvigruppidega, sealhulgas erivajadustega inimeste endi, valitsusasutuste, valdkkonna ekspertide ja IT-tööstuse esindajatega. Ainult nii saame tagada, et need lahendused vastavad tõeliselt kasutajate vajadustele ja toetavad nende täielikku osalemist ühiskonnas.