Roberti tehnoloogiablogi

SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukava 2030 kohta Tugevused: Selged eesmärgid (digiriigi, ühenduvuse ja küberturvalisuse edendamine) Tugev visioon Kultuuriline ja keeleline jätkusuutlikkus (rõhutatakse Eesti keele ja kultuuri olulisust digitaalses keskkonnas) Digiriigi arendamine (võimaldab Eestil kui digiriigil veelgi kõrgemale latti tõsta) Nõrkused: Ülevaatuste sagedus (tehnoloogiliste arengute tõttu võib kahest ülevaatusest väheks jääda) Ressursipuudus (digitaalse infrastruktuuri arendamine võib nõuda suuri investeeringuid, mis võivad ületada olemasolevaid ressursse või eelarvepiiranguid) Võimalused: Innovatsiooni soodustamine (arengukava loob soodsa keskkonna uute digilahenduste loomiseks ja katsetamiseks) Rahvusvahelised koostöövõimalused (Eesti saab kasutada oma head digiühiskonna mainet, et luua rohkem koostöövõimalusi teiste riikide ja organisatsioonidega) Teadmiste ja oskuste levitamine (ühiskonna digitaalse kirjaoskuse ja innovatsioonivõime suurendamine) Ohud: Privaatsus

Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult  National Geographic National Geographic on väga hea näide traditsioonilisest meediakanalist, mis on oskuslikult kasutanud uut meediat oma publikuga suhtlemiseks. Nende sotsiaalmeedia platvormid (Instagram, Youtube, X), pakuvad mitmekesist ja kaasahaaravat sisu, sealhulgas kauneid loodusfotosid, lühikesi videoid ning põnevaid lugusid. Lisaks on nad loonud ka mobiilirakenduse, mis võimaldab kasutajatel juurdepääsu ajakirja digitaalsele vormile. (1) Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis CNN (Cable News Network) CNN on hea näide traditsioonilisest meediakanalist, mis võib oma esinemisega uues meedias jääda lahjemaks võrreldes oma põhikanaliga. Näiteks nende Twitteri ja Facebooki kontod võivad mõnikord jääda teiste uudisteorganisatsioonide kontode varju, kuna postitused võivad olla vähem kaasahaaravad. Kuigi CNNil on suur jälgijaskond, võib nende sotsiaalmeedia platvormidel puududa sügavam kaasamine ja interaktiivsus, mida

 Üks, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla FTP (File Transfer Protocol) File Transfer Protocol (failitransport) ehk FTP on protokoll, mida kasutatakse failide allalaadimiseks, üleslaadimiseks ja ühest asukohast teise saatmiseks. Alguses kasutati seda selleks, et kasutajad saaksid kahe füüsilise seadme vahel vestelda ning informatsiooni jagada. Tänapäeval leiab see protokoll enim kasutust failide pilve saatmiseks, mis üldiselt on turvaline asukoht ning millele saab ligi ka eemalt. FTP lubab kasutajatel ja ettevõtetel üksteistega faile jagada, ilma, et peaks viibima samas ruumis. Seda saab teha kasutades FTP klienti või läbi pilve. Mõlema variandi jaoks on vaja töötavat internetiühendust. Failitransporti kirjeldas esimest korda õpilane Abhay Bhushan aastal 1971. Eesmärgiks oli andmefailide saatmist ARPANET-i kaudu. Originaalne protokoll on saanud mitmeid uuendusi alates 80-ndatest mis on parandanud selle kiirust, täpsust ning turvalisust. (1) Üks, mis on tänaseks juba

 Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Bitcoin Bitcoin on kõige tuntum ja esimene krüptoraha, mis loodi 2009. aastal Satoshi Nakamoto nime all. Tegelikult pole teada, kes on originaalne Bitcoini asutaja, sest Satoshi Nakamoto on pseudonüüm. Bitcoin põhineb detsentraliseeritud tehnoloogial (blockchain), kus kõik tehingud on avalikud ja turvalised. Bitcoin võimaldab inimeselt inimesele otsest ülekandmist kus ei ole vaja panka või muud vahendajat. Bitcoin'i piiratud kogus (21 miljonit) ning selle pidev kaevandamine muudavad selle deflatsiooniliseks varaks. Bitcoin on muutunud ajaga üha populaarsemaks ning tänu sellele on sellest saanud üks populaarsemaid investeerimisviise. (1) Üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi Microsoft Kin Microsoft Kin oli nutitelefon, mis oli suunatud peamiselt sotsiaalsele suhtlusele. See pidi ühendama kiire foto- ja videode jagamise sotsiaalmeedia integreerimisega. Microsoft investeeris ligikaudu 2 aastat ja 1 miljardit